Joulutaat ja muud loomad

Detsember on läinud kui linnu lennul. Käidud erinevatel jõululaatadel ja rõõmustatud esimese lume üle, mis kahe päeva pärast lännu oli. Kooli aga kinni ei pandud ja rattaga kooli tuli vändata. Talverehve ja kumme siin ei harrastata, seega tuli loota parimat nii ratta seljas kui autoga sõites.

Käidud sai ka enesekaitsekursusel. Oli väga huvitav ja kuna ma olin seal noorim ja tugevaim, siis treener/õpetaja kasutas seda ära ja näitas asju minu peal ette. Järgmine päev oli pöial väänamisest sinine aga harjutamine tuleb kasuks.

6.detsembril sain väiksese kingituse nikolaustag'i puhul. 5.detsembri õhtul tuleb ja paneb Nikolaus su jalanõu sisse kingi.

Ühel reedesel õhtul toimus ka zumba grupi weihnachtsfeier. Käisime ja "tähistasime jõule" kreeka restoranis. Treenerile sai muretsetud ühine kink ja kõhud said ääreni täis söödud.

Panin ka paki teele Eestisse kinkidega aga ega see pole siiani veel kohale jõudnud.

Esimene pool polnud just eriti meeliülendav aga perevahetus muutis kuu teise poole tegusaks. Just nimelt, ma vahetasin pere. See oli kõigile uudiseks aga sealt perest ei leidnud ma seda, mida ma soovisin, nimelt peretunnet ja kõik kuhjus lõpuks ning perevahetus oli vajalik. Nüüd olen aga tagasi oma keelelaagri peres, minule on see justkui tagasi koju tuleks, sest siin võeti mind nii soojalt vastu suvel kui ka praegu. Saan terve perega väga hästi läbi ja ma olen selle muutusega rahul, kuigi üks sõbranna tuli pisarate saatel rongijaama maha jätta ja teised tugevate kallistustega koolivaheajale saata.

Uus algus algas mul keeruliselt, sest eelmise pika reisiga läks mu suur kohver katki ja seda ei saanud seisma panna, vedamiseks aga kõlbas küll. Mõtlesin siis et ahh saan vast hakkama, loodan, et peab vastu järgmised kaheksa tundi reisimist rongilt rongile, aga kus sa sellega. Mu kohvril kukkus ära vedamise asjandus(käepide) ja kõige tipuks kukkusid rattad alt ära, niiet pidin oma kohvrit käes vedama ja circa 30kg kohvrit pole just kõige lihtsam ühes käes vedada. Teises käes veel väike kohver ja seljas seljakott. Teisel rongil, kõige pikemal sõidul oleks keegi pidanud tegelikult Hamburgist minuga koos istuma aga see inimene ei jõudnud vist peale, sest seal olid suured probleemid rongide hilinemisega minu omad ka hilinesid umbes 15 minutit. See, et ta minu rongi peale ei jõudnud oli suur õnnistus, sest ma lükkasin oma suure katkise kohvri teise istme ette ehk sinna ei oleks kuidagi keegi teine mahtunud ja üles raami peale ei oleks keegi seda suutnud tõsta. Niiet aitäh sulle kes sa rongist maha jäid. Kuidagi ma siis tagasi Freibergi jõudsin ja jõulutrall pihta hakkas.(Ps: lisaks kolmele kotile mida ma kaasa vedasin panin ma teele ka ühe 15kg paki)

24.detsembril tulid meile külla hostvanaisa ja kaks (välis)üliõpilast. Pere tavaks on enda juurde kutsuda kaks üliõpilast kuskilt teisest riigist, kes siinses ülikoolis õpivad, et neile saksa jõule näidata. Seekord olid õpilased Hiinast ja Indiast. Hommikul aga käisime jõuluturul, et endale kuusk tuppa tuua. Nende perel pole tavaks kuuske kuskilt osta, vaid kui turg läbi saab siis nad võivad turul kasutatud kuuski võtma minna. Kell 16 hakkas kirikus jõuluetendus Jeesuse sünnist mida me ka vaatamas käisime ja siis tulime kõik koos tagasi sööma. Söögiks on neil 24. õhtul tavaliselt külm toit. Sõime viinereid, kartulisalatit(pole samasugune nagu Eestis), kala, saia, mune, juustu. Siis tegime kingituste jagamise ja isegi jõuluvana käis, aga ta käis ainult korra, pani koti maha, lasi lastel endale laulda, ja läks. Tegin ka kõne oma eesti perega ja hostpere nägi ka neid esimest korda. Kuna päev oli pikk olnud, siis läksin kell 22 magama. Üldse magan ma siin palju.

Järgmine päev tulid meile mittagessen'it(12-13 vahel) sööma pool hostisa perest. Tal on kokku seitse õde-venda(osad poolõed-vennad) ning kõik ei saanud tulla. Kokku oli meid vist kuskil 16. Siis läksime pärast sööki edasi hostvanavanemate poole kohvi-teed ja magusat sööma. Tehti uus kinkide ring ja hiljem vaatasime Minionide filmi. Jälle pimedas koju ja voodisse.

26.12-28.12 olime hostema poolsete vanavanemate juures. Nemad aga elavad veidi kaugemal, seega jäime mitmeks päevaks. Esimesel päeval jälle söömine ja kingid. Teisel päeval käisime kõrval linnas šoppamas, ostsin ainult sokke endale, aga hostisal oli uusi asju vaja. Mängisime hostõega õhtul kostüümidega kuningannat ja printsessi. Muidugi sõime kümme korda päevas ja kolmadal päeval läksime pärast hommikusööki koju. See koht kus hostvanavanemad elavad on täielik maakoht. Seal elab umbes 80 inimest koos oma hobuste, kanade ja hanedega. Tänavad on valatud pooleldi betoonist või koosnevad kruusa ja beebiasfalti segust. Keegi kuskil ei liigu sest inimesi lihtsalt pole. Jõulusöökidest ka, kuna 24.ndal sooja ei söödud, siis järgmistel päevadel sai seda küllaga. Süüa sain jänest/küülikut, punastkapsast, kartulit(vähem) või siis, plögaseid ja pehmeid „kartuleid”, kartoffelklösse?(rohkem), Stollen'it(kringli moodi aga mitte päris), kala, juustu, puuviljasalatit(väga tähtis).

Kui tagasi koju jõudsime tegime kiire söömise, jälle, makaronide söömise, väga tähtis ja siis läksime edasi. Nimelt korraldab üks naaber jõulupeo teistele, siuke mõnus istumine lõkke ääres ja tünnis käimine, lumes mängimine. Nimelt me sõitisme terve perega veidi kõrgemale(kodu ~410m, seal ~550m) umbes 30 minuti kaugusel olevasse kohta. Lumi oli maas ja täiega armas maja, suurtest palkidest jne. Magasime me aga maja teisel korrusel heintes. Räme külm oli aga jälle uus kogemus juures. Mul oli jalas kolm paari sokke, teksad, kaks särki ja pusa, pluss villased kindad ja hommikuks kolm tekki. Siis enam külm polnud aga alguses pidi nina küljest kukkuma. Õhtust ei puudunud ka stockbrot, mida me pulkade otsas lõkke kohal küpsetasime. Pimedas läksime peaaegu kogu rahvaga metsa jalutama, tõrvikud käes. Täiega lahe vaatepilt kui kottpimedas, puud lumest valged, tõrvikute rada vastu tuleb.

Järgmine päev sõitsime koju ja siis naabrite juurde lõunat sööma, sest eelmisest õhtust jäi palju süüa alles.

Fun fact: meie jänestel sündisid pojad.

Fun fact 2: lähen keskaastaseminariks Münchenisse ja keelelaagrikad on ka seal!! Reunion :D Ühega ma sain juba vahepeal kokku ja no tõesti tõstis mu tuju ning super hüper lahe päev oli.

Fun fact 3: mu perele teeb nii palju nalja see kui silmapiiril või kuskil mingi mägi on siis ma kohe jään imetlema, neile on see tavaline aga kuulge ma elan juba praegu kõrgemal kui Eesti kõrgeim punkt, mis seal siis lahedat pole.

Lugemiseni!