Sinised kartulid ja Jeesus

Esmaspäev(18.09)

Ärkasin kell 6.00 oma äratuskella peale. Midagi oli valesti... Hostema, kes meid kõiki muidu ukse peale äratama tuleb, ei teinud seda täna. Mis siis, kui ma oleksin sisse maganud? Läksin vetsu ja kuulsin kuidas ta esimesel korrusel sajaga asju ümber kolis, seega ei imesta. Ta ärkab alati nii vara ja hakkab kell 8 juba mõnikord tolmuimejaga põrandaid üle tõmbama. Panin järgmisena kotti oma koolitavaari. Saksa keele tunni jaoks panin kotti valge mapi ja valged kaaned vihikuga. Religiooni jaoks läks kotti roheline mapp ja ajaloos oli tarvis roosat mappi ja vihikut kaantega. Õpikutega oma kotti ma koormama ei hakanud kohe alguses, sest kahes aines kus mul õpikut vaja on, olid õpikud raamatukogust otsas ja teisi lihtsalt ei kasutata. Siis surusin veel kotti oma söögikarbi ja veepudeli, kuhu ma unustasin lõpuks ikka vett panna. Kilekotti panin kehalise riided. Tegin kiire meigi ja valisin riided, milleks olid kollane t-särk, mustad teksad(kukkusin eelmises linnas rattaga ja sellepärast on need nüüd isetehtud aukudega püksid), alla panin võrksukad mis näevad väga effektsed välja kui aukudest välja paistavad ja valged vintage ketsid. Hommikusöögiks sõin müslit, söön enamasti seda sama, sest teised on väga magusad. Lauas rääkis hostisa, et võin tulla pärast vahetunnis "sööklast"(lauad koridoris ja seinas auk, kust süüa saab kindlatel aegadel. Tuli välja, et reedeti saavad osta asju sekretäri kabineti kõrval olevast nagu turva/info ruumist läbi klaasakna saiu) läbi ja süüa tasuta võtta, sest neil on koolis vanematega tehtud vabatahlik hommikusöögi valmistamise graafik. Kui töötab sinu vanem, siis saad tasuta süüa. Läksin hiljem ja võtsin sealt singisaia. 7.15 läksin kodust välja. Õue astudes pidin külma kätte ära jäätuma. Rattaga kooli sõites oli veel külmem. Kooli juures on raudtee ja igakord kui sinna jõuan tuleb rong, seega pidin seal veel seisma. Koolis käivad väga paljud ratastega, mis tähendab, et kui jõuad veidi varem saad ratta ilusti parklasse ära panna kui tuled hiljem, nagu mina ükspäev siis pead suruma oma ratta teise otsa. Pildi peal pole kõike näha, aga seal on umbes 10 siukest rida veel.

Läksin ja istusin klassi. 7.35 heliseb kell, 7.42 heliseb kell ja 7.45 heliseb, millega hakkab siis ka tund. Esimene tund oli meie koduklassis R011 Saksa keel.

No ikka ei saa midagi aru. Rääkisid siin tunnis ka seadustest. Järgmiseks vahetasime klassi ja 9.30 hakkas religioon. Õpetaja nägi, et ma jälle siin tunnis ja küsis kauaks ma siia jään. Kui siis teada sai, et juunini siis otsustas mu lõpuks klassinimekirja panna. Perekonna nime kirja panemine võttis aega... Eesnime kohta nii palju, et ta venitas mu kahte i-d...Ta pole esimene kellele tekitavad mu kaks i-d probleeme. Olen nii Miiiia, Mi-ia kui Maia olnud. Kuna see on katoliku suunaga religiooni suund, siis küsis kas ma olen seda usku. Ütlesin, et ma pole usklik ja õptaja ütles naljaga, et oled aasta lõpuks. Mulle see õpetaja meeldib, avatud ja sõbralik ja hästi nunnu vanem naisterahvas. Ühes tunnis joonistasime enda nägemuse Jeesusest. Huvitavad pildid tulid.

11.15 hakkas koduklassis meie klassijuhatajaga ajalugu. Aga nagu ikka ei suutnud me seekordki probleemidest mitte rääkida. Ühel poisil oli füüsika õpetajaga mingi arusaamatus ja nad juba rääksid, arutasid sellest eelmine nädal, aga ega ka seekord ilma ei saa. Emotsioonide välja elamine toimus 50 minutit(keegi imekombel ei karjunud üle teiste, kõik ootasid oma korda kätt püsti hoides) Kui lõpuks tunni asjade juurde saime, siis rääkisime jälle seadustest. 12.45-14.55 olid vabad tunnid. Käisin klassiõega poes ja linnas kus otsisme talle inglise keele jaoks pruuni mappi. Kui sa pead reaalselt värvi järgi ostma kaasi ja mappe on neid päris keeruline leida. Kui poole kolmest klassi tagasi jõudsime mängisid klassivennad FIFAt. Veavad oma playstationi kooli ja ühendavad ekraaniga.. Pildi peal on näha ka tahvel. Tegelikult on selle taga veel samasugune. Nad lükkavad neid üles ja alla, enamus vastavalt oma pikkusele ja kui üks tahvel täis kirjutatud, kasutatakse teist.

Siis hakkas kehaline. Alustasime jooksuga, oi kuidas ma seda vihkan. Siis läksime sisse ja mängisime tund aega võrkpalli. Tulin tundi lootuses, et võrkpalli kehalises jäi Eestisse, aga ei. Lasen siin edasi. Aga kuna siin kehaline on poisid, tüdrukud koos, siis on rohkem mängijaid ja tehakse rohkem kaasa. Seepärast on siis huvitavam mängida, sest ega Viimsis keegi väga pingutada ei viitsinud. Pärast tagasi garderoobi minnes märkasin ukse peal silti, et spreideodoranti ei tohi seal kasutada. Põhjus: peame arvestama inimestega kellel on astma.

Kodus on meil ka ühe wc-ukse peal silt "avatud" ja "suletud", kuna lukk puudub.

16.30 väntasin koju ja läksin pesema. Sõin ühe õuna ja jäin õhtusööki ootama. Panin valmis oma homsed asjad, tegin ära matemaatika ja lõpetasin inglise keele presentatsiooni. Helistasin koju, et issile õnne soovida ja sain õiendada, et peaksin veel rohkem kirjutama, näiteks sellest mida ma hommikuks söön. Siis mõtlesin, et helistan juba siis ka oma jõusaali lepingu asjus Kiel'i aga kuna kõik kohad pannakse siin kell 18.00 hiljemalt kinni siis keegi ei võtnud vastu. Kell 19.00 läksin alla sööma. Õhtusöögiks sain kõrvitsapüreesuppi, kõrvale saia ja magustoiduks jogurtit mustikatega. Rääkisime koolist, õpetajatest ja käsipallitrennist, kuhu ma siiamaani jõudnud pole. Pärast tõlkisin natuke saksa keeleset raamatut, mille ma raamatkogust laenutasin. Nüüd kirjutan seda postitust, mis minu jaoks tundub tohutult totter. Magama lähen tavaliselt kümne aeg.

Gute nacht!

Teisipäev(19.09)

Hommik samasugune nagu eile. Äratus, hommikusöök, rattaga kooli.

Eile vaatasin koolis stendi pealt, kas mõni tänane tund on jäetud, ei. Aga kuidas siis muidu meie kõigi tuju paremaks teha kui kaks esimest tundi ikkagi ära jätta ja lihtsalt uus paber vara hommikul seinale panna. Niisiis passisime klassis kaks tundi mitte midagi tehes. Tund, mis ära jäi oli geograafia. Selle aja jooksul kui koolis olen käinud, pole ma selles tunnis kordagi olnud. Õpetaja on haige, kuus tundi juba ära jäänud.

Pärast hakkas matemaatika, kus ma samuti lihtsalt istusin, sest tehti tekstülesandeid ja keeletase veel pole selline, et neid lahendada. Tunni ajal oli selline olukord kus õpetaja tuli täpselt minu kõrvale ja ütles õpilastele minu ümber saksa keeles, et kas te vahetusõpilasele saate teksti tõlkida...Esiteks ma sain sinust aru, ma pole kuu pealt kukkunud ja teiseks on mul nimi...

Siis hakkas füüsika kus terve tund lahendati eelmise nädala draamat, kus õpetaja ei olnud kuulnud ühe poisi küsimust ja ta arvas, et õpetaja ignoreerib teda meelega. Nüüd hakkas tema ja ta kaks sõpra õpetaja õppemeetodi kallal närima ning halvustama ning väitma, et terve klass arvab ka nii, kuigi see oli puha vale. Õpetaja lahkus klassist pisar silmis. Ühest mõtetust asjast puhus ta välja nii suure probleemi. Selle kohta võib ainult öelda lapsikus.

Inglise keeles kuulasime presentatsioone, teemaks Ameerika, rassism ja selle ajalugu jne. Mina teen oma presentatsiooni kas neljapäeval või reedel Rosa Parks'i kohta.

Pärast tunde, kell 12.45, väntasin koju ja muidugi jäin ma vihma kätte. Tilkusin kui kodu uksest sisse sain. Pakkisin kokku oma jõusaali asjad ja läksin alla sööma. Sõime kõige imelikumat kartulisalatit terves maailmas, kõrvale viinereid ja lihapalle. Tegin ära ka kõne jõusaali asjus. Sain targemaks nii palju, et kõik on okei ja ma saan trennis rahulikult käia. Panka ei pea vahetama ja lepingu saan sõlmitud. Siis vedasin ennast jõusaali oma „seitse päeva tasuta” voucheriga.

Koju jõudes tegin kiire kahe tunnise skypekõne võp-Victoriaga(Eestist nagu mina). Siis tuli minna jälle sööma, seekord õhtuööki, milleks oli sai.

Nüüd õhtul loen ja võtan rahulikult, sest eks see kool, kus ma midagi aru ei saa, väsitab ära.

Fun fact: oleme perega 20-22.oktoober Berliinis ja pereisa sai rohkem infot käsipalli trenni kohta, mis on palju lähemal kui see kus mu klassiõde käib.

Kolmapäev(20.09)

Noo algas päev nagu ikka ja oli päev nagu ikka. Eriline ei olnud see koolipäev mitte millegi poolest. Topelt saksa keel, topelt matemaatika ja topelt kunst. Kunstis pole siiamaani joonistanud. Analüüsime maale/pilte. Midagi ei saa aru.

Hostema käis päeval ajalehti laiali vedamas, nende üks osa nädalast.

Kerime edasi aja õhtusse kus Miia ujuma läks. Käisin selles ujulas juba teist korda. Kuna hostema läks vesi aeroobikasse siis mõtlesin, et mis mul targemat ikka teha on ja läksin ka ujuma. Ujusin siis seal vaikselt edasi tagasi ja mõnulesin mullivannis. Seal on üks toru ka millest pärast kahte korda enam alla ei viitsi lasta ja hüppeplatvormid, mida kunagi kasutada ei saa, sest ketid on ees.

Huvitav, eksole?

(Pilte bussipeatusest, ilm oli väga halb, läksin kooli bussiga. Fun fact: mina maksan oma allahindlust tegeva kaardiga pileti eest 1.55€)

Neljapäev(21.09)

Ärkasin, sõin, läksin kooli.

Koolis pidin tegema inglise keele tunni ajal presentatsiooni. Rääkisin Rosa Parks'ist. Minu arvuti muidugi ei töötanud selle ekraaniga ühendades ja pidin ühe teise tüdruku oma kasutama. Pärast esitlust annavad õpilased ka tihtipeale tagasisidet ja sain mitu kena arvamust. Tuju läks kohe heaks. Kiideti seda, et tegin juba nii vara vahetusõpilasena presentatsiooni põhimõtteliselt võõraste inimeste ees ja kiideti mu inglise keelt. Kusjuures polnud inglise keele kiitmine siin esimene kord. Seda kiidetakse mul ette ja taha. On arvatud, et ma isegi USAst või elanud mingi aeg inglisekeelses riigis. Kui armas. Hinnatakse selliseid esitlusi/tunnikontrolle max 15.punktiga. 15-13 on hinne 1 ehk kõige parem, 12-10 on hinne 2 ja nii kuni hindeni 5, mis on kõige halvem. Siin tehaks varsti, okroobris, ka kontrolltöid mida nemad kutsuvad eksamiteks. Mina neid suuri töid hetkel ei tee, hiljem, kui kevadel, uued tulevad annan ka oma panuse.

Füüsikas tegime väikese „etenduse” elektronide liikumisest. Minu töö oli olla üks osake ja paigal seista. Ajaloos pidin peaaegu magama jääma, tavaline. Vene keeles istun uhkelt oma keele oskusega ja üritan mitte magama jääda, sest liiga lihtne on.

Pärast kooli väntasin koju ja kella 18st läksin oma esimesse käsipallitrenni. Mulle meeldis(kellele siis ei meeldi palli loopida ja väravavahti palliga taguda) trenn ja inimesed olid ka toredad.

(Kooli wc selfie)

Reede(22.09)

Hommik nagu ikka, suudan nüüd asju kiiremini teha ja saan voodis kauem lamada.

Koolis sain olla esimest korda geograafia tunnis. Õpetaja pole poolteist nädalat haiguse pärast kohal olnud. Imekombel teadis õpetaja, et olen vahetusõpilane ja isegi mis mu nimi on ja et see on kahe i-ga. Vahepeal oli raske keskenduda, jällegi, aga selles tunnis sain ma isegi asjadest veidi aru. Räägiti sektoritest ja töötamisest nendes ning riigi iivest.

Majanduse/poliitika tunnis vajusid silmad kinni. Andke andeks, aga kui sa mitte midagi aru ei saa, päike selga soojendab ja klass ei karju siis on raske mitte magama jääda.

Vahetunnis käisime ja ostsime poest süüa. Toit poes on odavam ja koolis praad pidi kehva olema ning seda saab alles kell 13. Ei jaksa nii kaua oodata. Ostsin ühe väga hea vorsti piruka/saia ja juustuga täidetud saia. See viimane polnud nii hea aga vorsti oma mulle maitseb.

Koolis oli ka tuletõrjehäire. Kui meid tagasi kooli lasti oli kellaga midagi valetsti ja see lihtsalt undas edasi. Aga mis seal ikka. Ja kuidas siis muidu kui häire oli minu vaba tunni ajal.

Peale tunde läksin otsima pangaautomaati kust sularaha saaks välja võtta ja ma oma jõusaali tasu saaksin maksa. Käisin kahe masina juures ja igakord ütles, et probleem pangakaardiga/pangaga ei saa raha. Nii ma siis läksin oma voucheriga jälle trenni tegema. Tundsin ennast jälle inimesena, sain korralikke raskusi seekord kasutada.

Pärast läksin koduteel veel ühest pangast läbi ja sain imekombel kätte 10€, suuremat raha kuskilt kätte ei saanud. Läksin siis kodus internetipanka ja avastasin, et kontolt on 100€ välja võetud. Noo kui rohkem närvi ja vihaseks saab minna. Helistasin siis Eestisse panka ja kes vastu ei võta..pank. Pärast ootamist ja mitut kõnet sain nad kätte ja mulle öeldi, et võtavad selle pangaga ühendust. „Oodake kaks nädalat, ootame vastust pangalt kas raha tuli välja või ei. Arvatavasti kantakse teile raha tagasi.” Kena lõpetus päevale :)

Kodus sain hiljem veel teada, et kohvri eest mis mul katki posti teel läks, makstakse kinni ja rohkemgi veel. Seegi hea. Saan tagasitulekuks uue kohvri endale. Muidu peaksin asjad lihstalt bussi laduma.

Õhtusöögiks sain siniseid kartuleid. Ei tea mismoodi need sellised olid, aga maitsesid nagu tavalised kartulid.

Hostõed jõudsid ka tagasi, üks eile(noorem läks jälle ära), teine täna. Sain kingituse ka.

Fun fact: Põhja-Saksamaal öeldakse tervituseks MOIN ja esimestel päevadel arvasin, et sakslased on soome keele üle võtnud aga ennäe täitsa selline sõna olemas.

Kõigile kes arvavad või loodavad, et mu social life õitseb, siis kahjuks see nii pole. Keelebarjäär rikub elusid!

Probleem on nii minu keele oskamatusest, kuigi aru saan ma vestlusest päris korralikul määral ning sakslaste inglise keele mitte rääkimises. Osad oskavad natuke, aga ei viitsi oma ajurakke selleks pingutada, teised on jälle täiesti null inglise keele oskusega.

Seega loodan kiiremas korras oma suu liikuma saada ja mõne õpitud saksa keelse väljendi päeva keskel poetada.

Tschüss!