Miia läks kooli

Jäin oma jutuga pooleli...

Laupäeva hommikul viis hostema mind rongijaama, kus minuga liitusid kaks vahetusõpilast. Nendega astusime koos Freiberg-Dresden rongi peale. Rong kihutas mööda metsadest ja põldudest kuni 40minuti pärast kohal olime.

Üllatus üllatus olid meid ees ootamas trepid, kust pidime oma tavaari üles kandma. Minul oli õnneks ainult väike kohver, sest suur saadetakse mulle järgi(Kohver jõudsin minuni katkise rattaga) Teistel oli mitu kohvrit...

Higiste ja õnnelikena jõudsime oma perroonile.

Järgmine etapp oli oma suured kohvrid saada rongile Dresden-Hamburg. Kohvrid tuli veel pärast vinnata üles riiulitele, mis igas kupees olid. Neli ja pool tundi rongis möödusid linnutiivul. Arvatavasti oli põhjuseks magus uni.

Hamburgis jäin ma üksi, sest teistele oli see viimaseks peatuseks. Mina aga pidin minema veel järgmisele rongile Hamburg-Rendsburg. Leidsin oma perrooni kus oli rong juba ees. Alguses arvasin, et pole minu oma aga tuli välja et ikkagi oli. Istusin siis peale ja süda hakkas kripeldama. Äkki olen ikka vales rongis, sest see väljus valel ajal ja ronginumber polnud ka sama. Ainuke asi mis õigele asjale viitas oli sihtpunkt.

Lõpuks õigesse kohta jõudes väljusin rongist ja leidsin tee üles oma uue pereni. Tegime pilti ja suundusime autosse. Olen uhke, et saan nende jutust enamjaolt aru, sest muidu tunneksin, et keelelaagrist polnud kasu. Tuleb välja, et see ikkagi aitas.

(Meie keelelaagri parim grupp)

(Võidukalt trepist üles saadud)

Pühapäeval sain magada kauem kui ma ühelgi päeval veel siin Saksamaal magada olen saanud. Lausa kella 9ni.

Pärast tahtsime minna silla peale, mis muidu rongidele mõeldud on, selline ekskursiooni moodi asi, aga ühtegi giidi kohale ei tulnud ja siis läksime hostvennaga lihtsalt minigolfi mängima ja jäätist sööma.

11. septembril läks Miia kooli. Uus kool, uus õpilane, uus keel, uus riik jne. Arvasin, et olen rohkem närvis, aga ma teadsin juba enne, et see päev tuleb imelik. Läksime kooli sekretäri juurde kus täideti paar paberit ning sealt sain kätte ka oma tunniplaani. Kahjuks/õnneks muutus see natukene juba mõne tunni pärast. Võtsime mu tunniplaanist ära keemia ja kehalise-kasvatuse teooria. Kuna mul on siin vene keele tund, siis oli mul see võimalus need tunnid oma nimekirjast maha võtta.

Hostõde viis mind minu klassi, kus päev algas saksa keele tunniga. Mind tutvustati kahele tüdrukule, kelle kõrvale ma ka istusin. No mitte midagi ei saanud aru... Pärast sain teada, et isegi sakslased, kelle emakeel kodus näiteks pole saksa keel ei saa alatihti aru millest räägitakse. Niiet ma pole üksi. Pärast tuli minu juurde üks tüdruk, kes räägib väga head inglise keelt ning saan temaga nüüd kõige paremini läbi. Põhjuseks võib olla see, et minu klassis on inglise keele tase suhteliselt kehv. Eriti on seda näha inglise keele tunnis, kus nemad näevad keelega sama palju vaeva kui mina praegu oma algaja saksa keelega.

Õnneks kui midagi küsin siis võtavad nad oma rääkimise tempo maha ja räägivad nagu lapsega. Muidu lendab neil sõnu suust nagu poleks homset.

Imelik on veel see, et neil on koolis enamus tunnid topelt ehk 90 minutit, aga nad ei saa mitte midagi tehtud. Meie teeme Eestis 45 minutiga ka poole rohkem kui nemad siin.

Koolis käiakse välisjalanõudega(neil on klassides vaibad, mis näevad talvel ja sügisel kindlasti väga rõvedad välja) ja jopesid kantakse kaasas. Mingis mõttes on see hea, sest koolis sees on väga väga väga külm. Käin ringi jope seljas ja tihti tehakse veel klassides aknad ka lahti...

Toit võetakse kodust kaasa ja kuna koolipäevad on tihtipeale üpris lühikesed, siis minnakse koju lõunat sööma.

Klassides vanusevahe varieerub umbes kaks aastat. Ühes klassis on koos 16. ja 18.aastased.

Telefone ei kasutata tunni ajal üldse ja vahetundides need ka väga kotist välja ei tule, kuigi keelatud see ei ole. Samuti tehakse tundides reaalselt kaasa. Siin ei kirjutata massiivselt tekste vihikusse vaid toimub diskussioon nii õpilaste kui õpetaja vahel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et praegu on kõik tunnid, peale vene- ja inglise keele, minu jaoks nagu pudru ja kapsad. Ma ei saa öelda, et saan aru ka füüsikast ja matemaatikast, sest tehakse tekstülesandeid, pluss ma pole nendes kunagi hea olnud.

Järgmine nädal lähen viskan pilgu peale ka käsipallitrennile ja laupäeval jõudsin ka jõusaali.

Fun fact: kõik majad on siis punastest tellistest. Teist värvi või materjali majad võin ühe käe näppudel üles lugeda.

Ilm muutus elukoha muutusega drastiliselt. Freibergis päike paistis ja soojus tappis. Siin uues kodus on vihma sadanud iga jumala päev, isegi kui päike paistab, hakkab eikusagilt vihma sadama. Mitte tibutama, vaid kallab nagu oavarrest. Ühel päeval saime ka tormi hoiatuse ja õues käia oli pea võimatu, sest tuul tahtis minema viia.