Kust küll need kilod tulevad?
Kuhu see aeg küll lendas..
Juba on läbi need kolm keelelaagri nädalat. Pidevalt avastan ennast istumas perekonnaga autos või ümber söögilaua ja samal ajal aru saades sellest imelikust keelest nagu saksa keel. Pole kunagi keelt õppinud ja juba lihtsalt siin kohal olles, kuulates ning neli tundi päevas saksa keelt tuupides saad asjadest aru. Enam ei tunne ma ennast nagu hirveke autotulede valguses, hirmul ja segaduses kui keegi midagi saksa keeles ütleb. Pean sobrama oma peakolu sügavustes ja näe midagi tulebki kuskilt meelde.
Ärge saage valesti aru, ei räägi ma veel seda keerulist keelt kus reeglid puuduvad ja üksteise kõrval on neli kaashäälikut. Kohe üldse mitte. Aga kuulates ja süvenedes oskan asju kokku viia ning jutu teemast aru saada.
Kaks nädalat olen käinud Freibergi ülikoolis keelt õppimas koos kaheksa vahetusõpilasega. Kurb on siit ära minna, sest nad teavad mida tunnen ning meil on siin palju nalja saanud, igalühel on olnud hetk kus nad pisaraid pühkides ja õhku ahmides suremise äärel on. Käime iga päev peale tunde linna peal ringi, söömas(tavaliselt kooki ja jäätist). Selline väike traditsioon.
(Üleval reas tüdrukud on kõik Usakate hostõed, ülejäänud neli on USAst.)
Kolmapäeval(30.08) käisime Freibergi kõige kõrgemas punktis. Ühe kiriku tornis, kuhu tuli ronida mööda kitsaid trepiastmeid. Pluss oli selle juures see, et sain oma saiast saadud lisakaloreid põletada. Ma pole kunagi nii palju erinevaid saia sorte sisse söönud kui siin. Kui tahad, osta hommikusöögiks seemnetega-, lõunaks kolmnurgakujuline- ja õhtuks õllejahust tehtud sai. Vaade kirkutornist meenutas Tallinna Vanalinna.
Reedel(1.09) käisime Freibergi kaevanduses. Ootasin midagi Eestis käidud kaevanduse sarnast aga see oli hoopis teisest killast. Alguses mõtlesin juba kas jõuan maa-alt eluga tagasi. Sõitsime 300meetri sügavusele koliseva ja lahtise liftiga. Käigud olid nii madalad, et mina, kes ma olen 176cm pikk ei saanud seal püsti seista. Eriti veel vanas kaevanduse osas, kus me reaalselt roomasime maas, sest käigud olid nii väiksed. Õnneks need ei olnud väga pikad käigud kus meil roomata lasti, sest mina, kes pole klaustrofoobik oleks seal varsti otsad andnud. Aga see oli kogemus omaette.
Laupäeval(2.09) käisin muuseumis kive/mineraale vaatamas. Hiljem läksime hostema ja lastega rulluisutama. Seal kohtasin ka hostisa isa, kes räägib nii inglise, vene, saksa kui araabia keelt. Selline keelte rääkimise oskus on Saksamaal, eriti nii väikeses kohas väga eriline.
Pühapäeval(3.09) me kirkusse ei läinud vaid hakkasime kohe hommikul kell 10.00 loomaeda sõitma. Vahepeal korjasime tee äärest peale hostisa, kes tööasjus ära oli. Loomaaeda sõites selgus, et 5km enne sihtpunkti on tee suletud hobusteparaadi pärast, siis sõitisme kohale 30km ringiga. Isiklikult oleksin jäänud vaatama seda hobuseparaadi ja lootnud, et see on sama hea kui loomaaed, aga ei me sõitime lihtsalt ebareaalselt suure ringiga sigu vaatama. Kokku olime kodust eemal 6h. Sõit edasi tagasi läks enamvähem 1,5 tundi. Loomaias sees suutsime teha kaks pausi ja mida me sellel ajal tegime...sõime. Pärast olin nii kutupiilu, et magasin terve tee tagasi ja voodi leidsin üles juba kell 21.00.
Esmaspäeval(4.09) käisime tüdrukutega maniküüris. Mu kaunid küüned hakkasid juba oma katkiste nurkadega igalepoole kinni jääma ja oli vaja uus lakk peale panna. Ma pole kunagi nii kiiresti uusi küüsi saanud. Kuna lasen endale alati geellaki panna(mitte küüned), siis ajakulu Eestis on umbes 1,5h. Siin sain laki peale ja korraliku teeninduse 30minutiga. Pärast tähistasime kodus perega keskmise lapse 8ndat sünnipäeva.
Ega me see nädalgi pole söögiga tagasi hoidnud: jäätis, pitsa, sai, döner, pasta jne. Imestan, et pole veel 20kg juurde võtnud.
Neljapäeval(7.09) oli meil farewell party. Läksime kõik oma peredega venelase siinsesse koju grillima. Tegime oma peredele eelneval päeval ka tänu luuletuse ja lühinäidendi. Näidend oli ühest meie grupi Usakast, kes kolm tundi siin bussi peal oli, sest ei teadnud kus maha tuleb minna ja lõpuks 2h kaugusel kodust bussist maha tuli.
Reede(8.09) ehk viimane keelelaagripäev. Pärast tunde läksime Dresdenisse šoppama koos kolme võpiga. Õhtul käisime Freibergi vanalinnas, tegime veel viimase enda farewell party.
Laupäeval sõidan 9.30st-17.00 rongidega Rickertisse oma uue pere juurde!
Tschüss!