Saksamaa ja esimesed päevad siin!
Hallo!
Olen jõudnud omadega roosasse tuppa väikeses linnas Saksamaal. Päev enne lennule minemist tulid mulle külla mu sugulased ja sõbrad. Maja ja mina olid kaetud õhupallidega. Pärast nende lahkumist sain mõned tunnid und kui 4.25 helises kell, et lennujaama sõita. Enne seda muidugi suutsime emaga korra veel koju tagasi sõita, sest kingid hostperedele jäid maha. Lisapeatus tuli teha ka sõbranna maja ees kuna udupea nagu ta on jättis ta laadija minu juurde.
Lennujaamas pidi mind ootama vabatahtlik keda mina muidugi esimese hoobiga üles ei leidnud. Kui meil teed ristusid tegin ära check-in ja astusin lennuki suunas. Kui enne seitset lennukile sai, ei saanud ma veel ikka aru mida ma oma eluga praegu teen. Ausalt öeldes pole see veel mulle siiani kohale jõudnud. Kõik tundub kuidagi tavaline ja igapäevane, nagu kõik peakski nii olema. Kui Münchenisse jõudsin koputasin õlale teisele Saksamaale tulnud võpile kes samal lennul oli. Käisime koos söömas ja istusime, rääksime nii kaua kuni tema edasi lennukile läks. Minul oli veel tund oodata. Mõlemal lennul sai magatud nagu poleks homset. Kui Dresdenisse kohale jõudsin, siis keelelaagri hostema ootas mind seal kõige noorema pojaga. Viisime kohvrid autosse, siis tuli veel oodata ühte USA õpilast kelle minu hostema pidi teise pere juurde toimetama.
Perekonnas on väga avatud inimesed, lasped on veel eriti hüperaktiivsed. Mind valmistati ette, et sakslased on enamvähem samasugused nagu eestlased, aga see perekond on hoopis vastanud 😁 Nende laste käitumise järgi võiks öelda, et nad tunnevad mind juba aastaid: koguaeg kallistavad ja tahavad mängida jne.
Tõeseks on juba sakslaste kohta osutunud: prügi kohutav sorteerimine ja suures koguses saia söömine. Täna sain ma näiteks hommiku- ja õhtusöögiks saia/võileiba😂
Vaikselt õpin perekonda tundma ja teen nendega kõike võimalikku kaasa. Istun nendega kindlasti koos söögilauas(kolm korda päevas), aitan söögi tegemisega, mängin lastega nii palju kui keelebarjäär hetkel võimaldab, aitan nõudega pärast sööki, käisin linna peal ringi ja külastasime ka juba lähedal asuvat teist linna, kus käisime galeriis. Mängin nendega lauamänge kuna telekat neil ei ole ning käisin nendega ka koos kirikus kus nad iga pühapäev käivad.
Keelest nii palju, et õppisin seda kodus enne siia tulekut iseseisvalt. Palju seda muidugi ma selgeks ei saanud. Seetõttu teen siis suuri jõupingutusi, et keel kiiresti selgeks saaks. Igapäev üritan öelda rohkem asju saksa keeles. Julgem on mul öelda oma algelisi väljendeid lastele, aga hostvanemad üritavad ka koguaeg mulle uusi sõnu ning väljendeid õpetada. Kui ma midagi saksa keeles ütlen, siis kõik on kohe nii elevil😁
Esmaspäeval algavad keelelaagritunnid ning siis saan lähemalt tuttavaks teiste vahetusõpilastega. Esimesed nädalad on keele tõttu rasked kuna tahan rääkida mitmes keeles korraga ja kunagi ei tule vajalik sõna õiges keeles meelde. Tahaks rääkida(vahepeal kogemata ütlengi midagi eesti või vene keeles)nii vene, eesti kui inglise keeles aga oleks vaja saksa keelt.
(See on kirik kus nüüd kolm nädalat pühapäeviti käin.)
Järgmise lugemiseni!
Tschüss